Räägime NEUROTURUNDUSEST vol 1!

Kui olen oma tuttavatele rääkinud, et minu huvialaks on juba aastaid olnud neuroturundus ja sensoorne turundus, siis pea alati kerkivad kulmud ja tekib küsimus – millega tegemist? Selgitan siin esimeses postituses lihtsalt, millega neuroturundus tegeleb ja järgmistes postitustes selgitan täpsemalt selle rakendust tarbimise uurimisel.
Niisiis – kõigepealt on meil neuroteadus ja siis neuroturundus (neuromarketing).

Neuroteadus on teadusharu, mis uurib närvisüsteemi, sealhulgas selle anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat ja molekulaarbioloogiat ning nende seoseid käitumise ja õppimisega. Üldiselt aitab see mõista, kuidas aju ja närvisüsteem toimivad nii tervise kui ka üldise käitumise seisukohalt.

Neuroturundus on valdkond, mis kasutab neuroteaduse meetodeid ja teadmisi, et mõista ja mõjutada tarbijate käitumist ja otsuseid. Neuroturundus uurib aju aktiivsust ja füsioloogilisi signaale, et saada ülevaade tarbijate motivatsioonidest, eelistustest ja otsustest. Näiteks kasutatakse ajuskaneerimist ja silmaliikumise jälgimist, et analüüsida, kuidas tarbijad reageerivad reklaamidele või toodetele või brändidele või üldisemalt sellele, mida me enda ümber näeme, kuuleme ja tunnetame.

Neuroturundus ei vasta küsimusele, miks me langetame ühtesid või teisi otsuseid, miks me vaatame seda, mida vaatame või miks üks bränd meeldib meile rohkem kui teine. Neuroturundus aitab meil mõista, mida inimesed/tarbijad näevad, tunnetavad ja kuidas aju reageerib erinevatele ärritajatele.

Neuroturunduse aluseks on inimese teadlik ja alateadlik käitumine. Nimelt on meie ajumass umbes 5% kogu kehamassist, kui energiat võtab ta umbkaudu 20% kogu kehale vajaminevast energiast. Mida teha, et selline kulu väheneks? Vastu on lihtne – kui vähegi võimalik, siis lülitab meie keha aju teadliku osa välja ja enamus meie käitumisest on alateadlik ehk siis automaatne. Me ei mõtle sellele, kuidas me hommikul ärkame, kuidas ennast peseme, kuidas auto või jalgrattaga sõidame (kui meil on kogemused). Samuti ei tegele me teadlikult oma igapäevaste ostute üle mõtlemisega, sest meil on varasemad kogemused, mis on salvestunud meie alateadvusse. 

Meie aju võiks võrrelda jäämäega, mille nähtav ehk veepealne osa on võrratult väiksem nähtamatu ehk veealuse osaga. Seega on meil teadmine, et suur hulk, kui mitte öelda enamus meie igapäevasest käitumisest, toimub alateadlikult. Ja neuroteaduse ja -turunduse eesmärgiks on uurida mida tegelikult inimesed tunnetavad, mida nad näevad, kuulevad jne kui nad langetavad otsuseid.

Jätkan teemaga järgmises postituses: Räägime NEUROTURUNDUSEST vol 2.