Kes on Eesti tõelised inimbrändid?

Mõni aeg tagasi märkasin meedias üht artiklit, kus väideti, et Kelly Sildarust on saanud Eesti spordi esimene persoonibränd. Ma tõesti ausalt ei tea hetkel ühtegi toodet või teenust, mida Kelly nimega seostada, küll mulle meenub Eestist näiteks Andrus Veerpalu nimega TallEggi kanapraad, Hansapanga pension ja muudki veel. Ja kas Kelly näol on tegemist esimese Eesti sportlasest persoonibrändiga, keeruline kohe öelda.

Olles aastaid koolitajana ning ka professionaalsest huvist süvenenult tegelenud brändingu, isikuturundamise ja personaalse brändi loomisega, tabasin siis ja taban end ikka ja jälle küsimast – kas Eestis on ka olemas tõelisi „bränditud“ isiksusi ja kes nad võiksid olla?

Sellele küsimusele ei olegi esmapilgul lihtne vastata, sest nii nagu iga füüsiline toode või ettevõte võib olla bränd, kui keegi seda tarbib, kellelegi see meeldib või on sellel kaubamärgil laiem tuntus, nii ka iga inimene on tegelikult bränd – lihtsalt tema „fännide“ hulk on erinev ja tema tuntus ei pruugi olla nii lai. Selle kontseptsiooni järgi on igaüks meist kellegi jaoks bränd, lihtsalt meie tuntus võrrelduna mõne tuntud laulja või sportlasega on lihtsalt väiksem ja meie sõnade või tegude mõju ühiskondlikult tagasihoidlikum. Seega on tuntumaid ja vähemtuntud brände, on kuulsamaid ja vähemkuulsamaid isikuid.

Lisaks on keeruline statistiliselt mõõta, kes on „rohkem“ bränd kes vähem. Selline teadmine saab tekkida vahetu kogemuse ja mõju uuringutega, kus määratakse tarbijate teadvus ja uuritavate tuntus ühiskonnas, kuid minu teada ei ole Eestis sellist mahukat uuringut läbi viidud, sestap saamegi tugineda vaid subjektiivsele hinnangule. Ja lisaks kipume samastama lihtsalt tuntud või kuulsat inimest personaalse brändiga, kuigi kuulus ei pea veel otseselt tähendama, et tegemist oleks bränditud isikuga selle sõna sisulises mõistes.

Seega et defineerida, kes või mis on inimbränd oleks vaja määrata mingisugused mõõdikud. Nendeks võiksid olla näiteks järgmised tunnused: tuntus; mõju inimeste käitumisele; ühiskondlik positsioon; arvamuste, tegude ja saavutuste laiem kajastus; kolmandate osapoolte (nt meedia) suurem huvi ning et antud nimega müüakse midagi ja/või inimese nimi aitab kaasa väga erinevate toodete/teenuste müügiedule.

Kas Eestist saab tulla tõeliselt tuntud bränd?

Tulles minu algse mõtte juurde – kas see või teine isik on kategoriseeritav persoonibrändina, siis analoogiat jätkates saame maailmast tõepoolest leida tohutul hulgal erinevaid inimesi sh sportlasi, kes on tuntud, kelle tegemisi kajastatakse väga erineva nurga alt, kelle nimega müüakse kõikvõimalikku kaupa ja kelledel on arvestatav mõju inimeste käitumisele – Christiano Ronaldo, Roger Federer, David Beckham, kui nimetada vaid mõned. On tavaks kujunenud, et eeltoodud kriteeriumitele ehk mõjukamate isikubrändide tunnustele vastavad kõige enam viie valdkonna inimesed: nimetatud sportlased, siis näitlejad, muusikud, poliitikud ja ettevõtjad. Teiste elualade esindajatel on keerukam „püünele“ pääseda, kuigi neid on. On mõjukaid teadlasi, kirjanikke, ka koolitajaid, arste ja teisigi veel, noh ja muidugi omaette kategooria on need, keda saab nimetada meediastaarideks – midagi nad justkui ei tee, aga kuulsad ja edukad on küll.

Nii, nagu Eesti on suhteliselt tundmatu, on ka meie inimesed kahjuks maailmas suhteliselt tundmatud. Kui püüda määrata kõige tuntumat Eestlast maailmas, siis ilmselt vaidlusi jätkuks kauemaks. Kes arvab, et see on justnimelt Kelly, kes annab hääle Ott Tänakule, kes usub, mitmed meie ettevõtjad on omas vallas kõvad tegijad. 

Selge on see, et laiemalt tuntud eestlast hetkel pole vist ühtegi. Ei spordis, poliitikas, muusikas, äris. Määratleda isikubrändi eeltoodud kategooriatele tuginedes, siis maailmatasemel oleme kahjuks suhteliselt tagasihoidlikud. Siit ka meie kohatine suur huvi määratleda eestlastena näiteks Kalev Mark Kostabi või Mena Suvari, siis tunneme end ka suuremana. Seega peame tõdema, et laiemas mastaabis ja maailmas mõjukaid persoonibrände Eestist ei ole siiani veel tulnud.

Kuid nii, nagu me oleme riigina tublid nn nishivaldkondades, nii ka meie tuntud inimesed on tublid omas ringkonnas – eelnimetatud Kelly või Andrus või Ott on olnud ja on siiani armastatud oma tegijate hulgas ja fännide seas, Arvo Pärt on kindlasti korüfee, kelle tegevuse mõju ja tuntus ulatub üle riigipiiride, meie ettevõtjad on mitmelgi pool tuntud ja tunnustatud, mitmedki meie muusikud on siiani väga populaarsed Venemaal, Urmas Ott oli vägagi bränditud isiksus. Aga ma ise olen alati uskunud ja hinnanud erinevaid argumente kaaludes, et kõige tuntum ja hinnatuim eestlane oli ilmselt Paul Keres. Sest tema mõju, tuntus ja eeskuju oli ka väljaspool NLiitu, mis oli tollal haruldane ning isegi ennekuulmatu.

Kas meil on siis inimbrände?

Aga tagasi kodumaale. Kas meil Eestis siis on tõelisi inimbrände? Kindlasti – meil on suur hulk poliitikuid, ettevõtjaid, sportlasi, muusikuid, kultuuritegelasi, meediastaare ja teletegijaid. Erinevaid eelmainitud kategooriaid kaaludes leiame palju isiksusi, kellede nimi on tuntud, kes toovad kohale masse (Eesti mastaabis), kes müüvad oma nimega tooteid ja teenuseid ning kes ilmselt ka teenivad selle kõigega raha. Meil on oma isikubrände palju ja nagu mainitud, on erinevate kriteeriumite järgi väiksema kategooria brändid peaaegu kõik inimesed, olgu nad eeskujuks ja mõjutagu kasvõi oma pereliikmeid.

Paljud Eesti “staaridest” on saanud tuntuks lihtsalt oma tegemiste kaudu, kuid kindlasti paljud neist ka tegelevad oma kuvandiga teadlikult. Nii nagu me kõik, kes me midagi postitame sotsiaalmeediasse, kes me hommikul mõtleme, mismoodi välja näha, kes me lööme kaasa mistahes avalikus ja ühiskondlikus tegevuses. Seega oleme justkui kõik brändid, kes teadlikult, kes alateadlikult.

Rõhutan veelkord, et minu hinnangul peab isik kui bränd, selleks, et tal oleks laiem mõju, mitte ainult kuulus või tuntud olema, vaid sellel inimesel, kes kategoriseerub nn A – klassi staariks, olema ka ühiskondlik panus, tema tegevus peab positiivselt mõjutama suurt hulka inimesi, olema laiemalt eeskujuks ning heas mõttes saab sellist inimest rakendada erineval moel mingi olulise valdkonna, sündmuse või tegevuse etteotsa.

Seega kuulsus pole seesama, mis isikubränd. Isikubrändi omadused on ikka hoopis teistsugused, kuulsus on vaid üks elemente. Tõeline bränd peab ka mõju avaldama, looma sellise loo, mis ühiskonnas mingeid muutusi ellu kutsub. Kui ühe või teise sportlase edu loob uusi järgijaid, kui kellegi muusika ühendab inimesi või kui kellegi poliitiku sõnad ja teod tekitavad kutsumuse neid järgida – see on tõeline bränd, mis väärib hinnangut ning pühendumist.

Mitmed Eesti tuntud inimesed on öelnud, et meil tõelisi staare ei olegi. Olen nendega täitsa nõus – maailmapraktikat arvestades oleks tõeline kuulsus see, keda nähes inimesed hakkavad hüsteeriliselt karjuma, jooksevad kokku ja kelle iga eluliigutus on meediasündmus. Samuti peaks selliste inimeste mõju olema piisavalt suur, et seda saab mitte ainult subjektiivselt hinnata, vaid mõõta sisuliste numbriliste näitajatega (nt rahalises vaates).

Muuseas – mõjukas inimene ei pea olema vaid suure riigi president, jalgpallur või tennisist või maailmakuulsa bändi liige. Ka pealtnäha tagasihoidlikust valdkonnast või riigist pärit inimene võib oma tegudega mõju avaldada ja eeskujuks olla. Olgu näiteks Jelena Isinbajeva või Björk või Cathy Freeman. Esimene on marginaalse spordiala esindaja, teine nii pisikest riigist, mida ei saa riigiks nimetadagi ja kolmas rahvuse hulgast, mida peaaegu ei eksisteerigi.

Mina aga jään huviga ootama esimest tõelist brändi Eesti inimeste hulgast, kes on suuteline maailmas läbi lööma, esindagu ta siis mistahes valdkonda.

Alustava ettevõtja baaskoolitus august-september 2020

17.08 – 21.09.2020 toimub järjekordne alustava ettevõtja koolitus. Teeme seda e-õppe vormis zoom.us keskkonnas. Seega on kõigil huvilistel võimalus kodust lahkumata saada uusi väärt teadmisi, et teha algust oma ettevõtte rajamisega.

NB! Kristo Krumm Koolitused OÜ on Töötukassa koolituskaardi partner!

Koolituse programm, sisu, hind, koolitaja tutvustus, kontaktid, registreerimine jne muu täpsem info on välja toodud  SIIN.

Koolituse FB event on SIIN.

Alustava ettevõtja koolitus mai-juuni 2020

18.05 – 16.06.2020 TOIMUB järjekordne alustava ettevõtja koolitus. Teeme seda vastavalt hetkeolukorrale sobivalt e-õppe vormis zoom.us keskkonnas. Seega on kõigil huvilistel võimalus kodust lahkumata saada uusi väärt teadmisi, et teha algust oma ettevõtte rajamisega.

NB! Kristo Krumm Koolitused OÜ on Töötukassa koolituskaardi partner!

Koolituse programm, sisu, hind, koolitaja tutvustus, kontaktid, registreerimine jne muu täpsem info on välja toodud  SIIN.

Koolituse FB event on SIIN.

NB! 21.aprill kell 12.00-13.00 toimubTASUTA INFOTUND selle koolituse kohta. Osalejad saavad täpsemalt teada, mida antud koolitus endast kujutab ja saavad küsida küsimusi. Infotund aitab Sul välja selgitada, kas antud koolitus vastab Sinu soovile/ettekujutusele ning annab võimaluse saada ülevaade koolituse olemusest. Infotund ei kohusta koolitusel osalema, aga infotunnil osalemiseks on vajalik ennast registreerida (et saaksime sulle saata ürituse lingi). Kirjuta oma osalemissoovist kristo.krumm@gmail.com. Infotunni FB event on SIIN.

Kolm koolitust

Koostöös Äripäeva Akadeemiaga teen aprillis kolm veebikoolitust.

Mugav ja paindlik koolitusvõimalus kodust lahkumata!

09.04 Kuidas oma äriideed kõige paremini ellu viia
16.04 Ettevõtte finantside prognoosimine
22.04 Ettevõtte investeeringute tasuvusanalüüs
Täpsem info siin: https://pood.aripaev.ee

Aprillis algab uus alustava ettevõtja e-koolitus.

13.04 – 18.05.2020 TOIMUB järjekordne alustava ettevõtja koolitus. Seekord teeme seda vastavalt hetkeolukorrale sobivalt e-õppe vormis zoom.us keskkonnas. Seega on kõigil huvilistel võimalus kodust lahkumata saada uusi väärt teadmisi, et alustada oma ettevõtte rajamist.

Koolituse programm, sisu, hind, koolitaja tutvustus, kontaktid, registreerimine jne muu täpsem info on välja toodud SIIN.

Tiimi tervisekontroll

TIIMI TERVISEKONTROLL on uus koolitus, mis suunatud organisatsioonidele.

Koolituse käigus analüüsitakse organisatsiooni siseelu, probleeme ja väljakutseid ning selguvad konkreetsed edasised sammud sisekliima paranemiseks ja tulemusrikkamaks meeskonnatööks.

Lisainfo koolituse sisu, teemade, hindade jm osas loe edasi SIIT.

SPIN müügikoolitus

SPIN müügikoolitus õpetab metoodikat ja tehnikaid, et aidata müüjatel omandada müügivestluste kunsti. Võib ka öelda, et see koolitus aitab viia kliente niinimetatud “ostu režiimi“. Kõigile meile meeldib osta, aga kellelegi ei meeldi kui meile “müüakse“. Kõige parema tulemuse saavutame müügis, kui õigel ajal küsida õigeid küsimusi. Millised ja millal? Sellest ongi koolitus.
Toome välja 5 olulisimat märksõna, mis SPIN metoodikat kasutades müügiprotsessis “juhtuma hakkab”:

  1. Lisaks toote/teenuse hinnanumbrile on “laual“ veel üks number, rahalise kasu number kliendile – vähem vaidlusi hinna üle!
  2. Efektiivsem ajakasutus müügiprojektide ettevalmistamisel, vähem stressi müügiinimesel!
  3. Oskus presenteerida lahendus isiklikult, mitte kirjaliku pakkumisena, kus eesmärgiks on hinnakontroll ja turuülevaated!
  4. Müügiprotsess muutub ostuprotsessiks, mis on emotsionaalselt palju positiivsem nii müüjale kui ostjale.
  5. Kõik müügiprotsessis osalevad töötajad (müügitöötajad, spetsialistid, jt.) hakkavad kliendiga rääkima ”ühes keeles”.
    Sihtrühm: Nii uued, kui ka juba kogenud müügitöötajad, kes soovivad oma müügitulemusi parandada.
    Koolituse eesmärk:
     Anda müüjale oskused, mis aitavad paljastada ostja valupunktid, mis paneb kliendid kiiremini tegutsema.
     Müüja oskab suurendada müügi väärtust, sest teab kuidas uurida koos kliendiga seni veel talle mitte teada olevad vajadusi, seejuures tõstes esile ja kasvatades oma lahenduste väärtust.
     Müüjad lihvivad oskusi, mis on vajalikud müügiprotsessis ostjate kõhklustest ja muredest ülesaamiseks.
     Võimaldada kiirendada müügitsüklit. Julgustades kliente aktiivselt müügi igas etapis osalema, jõuate kiiremini tehingu või kokkuleppeni. Suureneb müüja efektiivsus.

Käsitletavad teemad: 
I Sissejuhatus:

  • Milline on erinevus väikeste müükide ja suurte müükide puhul?
  • Müügitsükli pikkus, müüjate arv, surve müügiprotsessis, side ostjaga peale müüki.
  • Kas avatud küsimused töötavad paremini kui suletud küsimused?
  • Mida tunneb klient, kui müügiprotsessis nö.“closingut“ kasutada?

II Müügiprotsessi etapid:

  • Tutvustus (saada luba edasi liikuda)

 Harjutus “Kuidas rääkida “ilmast““?
 Kas sa oled konsultant või müügimees?
 Mida tähendab “kavatsus on tähtsam kui tehnika“?

  • Uurimine (küsimine, enda kurssi viimne olukorra ja probleemi suurusega)
     Kes räägib eduka müügi puhul rohkem?
     Milliseid küsimusi te küsite müügiprotsessis?
     Mille poolest erinevad ostja varjatud vajadused ja sõnaselged vajadused?
     Kuidas ostja vajadused “kasvavad“?
  • Võimaluste demonstreerimine (kuidas me suudame probleemi lahendada?).
  • Müügi sooritamine (millal, kuidas teha ettepanek müügi vormistamiseks?).

III Küsimuste tüübid:

  • Situatsiooniküsimused (küsimused müügiprotsessis, harjutus kuidas küsida tausta
    infot või fakte).
  • Probleemküsimused (küsimused müügiprotsessis, harjutus kuidas küsida
    probleemide, raskuste või rahulolematuse kohta).
  • Vihjeküsimused (küsimused müügiprotsessis, harjutus kuidas küsida probleemide
    tagajärgede, mõjude kohta juhul, kui neid ei lahendata).
  • Tasuvuseküsimused (küsimused müügiprotsessis, harjutus kuidas küsida pakutava
    lahenduste väärtuse, olulisuse või kasulikkuse kohta).

IV Võimaluste demonstreerimine:

  • Harjutus – mis on toote/teenuse iseärasused?
  • Harjutus – mis on toote/teenuse eelised?
  • Harjutus – mis on toote/teenuse kasud?

V Müügi sooritamine

  • Harjutus – kuidas te viite selle müügi lõpuni?

Õppemaht: 16 akad tundi
Õppemeetod:

  • 30 % loeng, 70% praktiline töö ja arutelud;
  • praktiline töö toimub gruppides ja on kirjalikud (A1 formaadis) ning aitavad osalejatel omandada oskused, mida nad vajavad ostjaga dialoogi pidamiseks;
  • müügi treeningharjutuste lahendamine toimub ettevõtte toodete/teenuste baasil;
  • tagasiside, analüüs, arengueesmärkide püstitamine.

Koolitaja ARVED LIIVRAND

Arvedil on pikaajaline kogemus ettevõtete juhtimisel ja meeskondade arendamisel.
Müügijuhtimise tuleristseid sai Arved aastal 2003 kui oli vaja käivitada tänase ISS-i eelkäia firma Minu Vara müügiosakond. Ligikaudu 50 % Tallinna kortermajade turust õnnestus järgnevate aastate jooksul hõivata. 2008 läbis Arved FranklinCovey spetsiaalselt müügitiimidele mõeldud koolitusmetoodika Helping Clients Succeed koolituse ja sertifitseeritud konsultandina viis läbi müügikoolitusi Eesti ettevõtetele. Hiljem töötas Arved kuus aastat U.S. Invest juhtimiskonsultandina Eesti kapitalile kuuluvates ettevõtetes äri arendamisel Venemaal ja Ukrainas. Aastal 2016 olid Arved tuhandeliikmelise firma USS Security juhatuse esimees. Juurutades firmas põhimõtte “müüvad kõik“ kasvatas ta 12 liikmelisele müügimeeskonna ca 50 liikmeliseks. Müügikäive kasvas vastavalt +1 MEUR.
Arvedil on mehaanikainseneri magistriraadi TTÜ-st ja ärijuhtimise magistrikraadi EBS-st. Peale MBA lõpetamist täiendas Arved ennast San Jose State University internatuuris. On olnud EBS-is projekti juhtimise lektor.

LISAINFO, HINNAD, REGISTREERIMINE jne. Võta ühendust kristo.krumm@gmail.com, tel 5015604.

Minu aasta 2019

Aasta lõpp on ikka kokkuvõtete tegemise aeg. Kui “tavalises“ ettevõttes tuleb esitada aruanne oma juhile või omanikule või nõukogule, siis iseendale tööandjana teen ma ettekande just iseendale. Aga ma pole kade ja kel on huvi, saab ka kokkuvõtet kaeda.

Mida ma siis sellel aastal tegin? Statistika näitab, et aasta jooksul on kokku tehtud 94 koolituspäeva ja 91 loengupäeva (seminari, komisjoni jms) ehk siis kokku 185 päeva tööd, kui niimoodi defineerida. See teeb enam-vähem pool aastat tööd ja teine pool aastat midagi muud – ettevalmistus, iseõppimine, puhkamine. 

Minu finantsiline tulem (palk+firma käive kasvas ca 20-25%), kuna aasta pole veel päris läbi siis lõplik seis selgub pisut hiljem. Kõige rohkem tegin ettevõtluskoolitusi, see ongi minu peamine „leivanumber“, natuke ka meeskonnatööd, turundust, inimbrändi. Sekka ka ürituste juhtimist, nõustamist, mõned äriplaanide kirjutamised jms.

Sai ring peale tehtud pea kogu Eestile – Hiiumaa, Muhumaa, Saaremaa, Haapsalu, Pärnu, Põlva, Võru, Valga, Viljandi, Jõhvi, Rakvere, Tallinn. Kokku käis minu klassidest läbi umbkaudu 500 tudengit ja teist samapalju rahvast koolitusruumidest. Olen ise üsna rahul tasakaaluga ülikoolis töötamise ja loengute vahekorraga, hoolimata asjaolust, et koolitused on tasuvamad.

Peale täiskasvanute koolitatavate ja tudengite oli sel aastal mul võimalus tegeleda ka tiba noorematega. Nimelt viisin Gustav Adolfi gümnaasiumis läbi 6.klasside lastele majandus-ettevõtlus tunde.

Iseõppimise osakaal on ka üsna märkimisväärne – kevadel kaitsesin järjekordset magistrikraadi. Olen füüsiku ja majandusteadlasena omandanud nüüd ka politoloogia kraadi. Sügisest alustasin (jätkasin) doktoriõpinguid Tallinna Ülikoolis riigiteadustes, esialgu veel oma raha peal, loodetavasti õnnestub ka riigikoht kätte võita. Olen tänaseks läbi lugenud aasta jooksul ligilähedaselt 100 raamatut, täpset arvestust ei olegi pidanud. Kõige paksemad olid 1500 ja 1200 lk-d, kõige õhemad – no need olid ilmselt artiklid õpingute ja loengute raames. 

Mida aga üldse ei ole teinud isikliku arengu seisukohast – peaaegu mitte ühelgi koolitusel ise pole osalenud. Vaid üks Exceli lühikoolitus ja ühel konverentsil nüüd äsja käisin ka. Eks see ole see kingsepa lugu, et endal jalga midagi panna pole…

Kas aasta läks hästi või halvasti? Ikka pigem hästi ju! Paljudele sain loodetavasti jagada vajalikku infot, mina ise olen suure hulga kogemuste võrra rikkam. Eriti „värskendav“ oli magistritöö kirjutamine, mis erines 180 kraadi sellest, mida ma varem seda tehes kogenud olin. Keeruline oli, aga sain hakkama. 

Uue aasta plaanis on juba mitu uut koolituspäeva paigas, eesmärk on valmis kirjutada 3 raamatut, millest üks on peaaegu juba purgis, pean valmis saama oma riigiteadusliku esimese teadusartikliga ja ilmselt kohe kavandama uut. 

Ahjaa – ilmus minu esimene nn juturaamat: https://www.apollo.ee/meenutusi-ja-malestusi-kalaretkelt.html ja alustasin oma blogi pidamisega: https://olenkaine.home.blog

Järgmisel aastal näeme siis jälle!!!

Külaline Äripäeva Raadios

Seekordses saates on külas koolitaja ning ettevõtja Kristo Krumm ning arutame teemal, kas väikestel ja keskmistel ettevõtetel on mõistlik finantsanalüütik oma ettevõttesse palgata või piisab kui periooditi väline nõustaja finantsolukorda hindab? Samuti räägime sellest, miks iga ettevõtja ja juht peaks persoonibrändingu peale mõtlema ning saame vastuse küsimusele, milles peitub meeskonnatöö edu saladus.

Saatejuht on Sigrid Hiis.

Saate pikkus 47 minutit.

Saadet saab kuulata SIIN.