Veebikoolitus alustavale ettevõtjale

Uus alustava ettevõtja koolitusgrupp alustab jaanuarist!
Koolitus toimub 11. jaanuar-17. veebruar 2021 zoom.us keskkonna vahendusel.
Koolitusel leiab vastused küsimustele:

  • Kes on ettevõtja ja millised on ettevõtjale vajalikud kompetentsid?
  • Kuidas luua oma ettevõte – ideest teostuseni?
  • Kuidas koostada äriplaani?
  • Mis on äriplaani  komponendid (ehk millistest osadest äriplaan koosneb)?
  • Mida on vaja teada  äriplaani teksti ja numbrilise osa koostamise juures?
  • Millistele aspektidele tuleb ettevõtte loomisel ja äriplaani kirjutamisel tähelepanu pöörata?

Põhjalik koolituse tutvustus on üleval SIIN.

Kristo Krumm Koolitused on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner. 

Koolitusele saab registreerida meiliaadressil kristo.krumm@gmail.com, Töötukassas arvele olev huviline läbi Töötukassa iseteeninduskeskkonna.
Vastan kõikidele registreerimistele ning küsimustele tööpäeva jooksul.

Kuidas oma ettevõte pankrotti tüürida…või siiski mitte?

Ei pea olema geenius, et aru saada koroonaviiruse või majanduskriisi laastavast mõjust ettevõttele. Me oskame seda ennustada, isegi valmis olla. 

Pidevalt õpetatakse meile, kuidas ettevõtjal tuleb uusi turge leida, kuidas nutikalt turundada, kuidas inimesi motiveerida, kuidas ärimudelit kohandada, kui see kardetud hetk võiks kohale jõuda.

Aga mida me ei oska karta ja mille me ära unustame, on asjaolu, et ka headel aegadel, ka siis kui müük kasvab mühinal, on lõpuks kasumiaruanne ja bilanss see, mis paneb paika meie ellujäämise.

Ehk siis ma räägin oma paljudest kogemustest kuidas ettevõtjad põruvad ja mida nad valesti teevad või tegemata jätavad. Kui jätta koroonad jms hetkeks kõrvale, siis võib välja tuua järgmise loetelu põhjustest, miks pealtnäha edukad ja täiesti toimivad ettevõtted ikkagi põruvad:

  • Hoogne kasv ja areng tiivustab ettevõtjaid üha enam kasvama ja laienema. Unistused, visioonid ja sihid on vägevad, aga need on kordades suuremad, kui igapäevane tegelikkus. 
  • Enamasti tahab ettevõtja keskenduda ärile, teha seda, milleks ettevõte loodi – pakkuda lahedaid ja vajalikke tooteid-teenuseid. Aga muud asjad, eelkõige finantsiline pool – see on midagi tüütut ja sellega tegeleb meil raamatupidaja.
  • Kui enam-vähem on näha, et tulud on suuremad kui kulud, siis pole ju hullu. Aga kui palju nad suuremad on? Kas kannatab uusi kulusid peale teha? Kas laienemine on finantssuutlik? Seda ei oska arvutada.
  • Mis ikkagi on meie toodete/teenuste omahind? Tavaliselt paneme puusalt, küll välja tuleb?
  • Tarnijad annavad ju alati krediiti, küll ma maksan ära.
  • Käive on kõva…aga raha ei ole? Kuhu see sai? Miks ma ikka kogu aeg võlgu olen?

Seda nimekirja võiks pikendada veel ja veel. Mis on peamine, mida siit välja lugeda – ettevõtte edukuse üheks aluseks on tark, süsteemne ja väga kaine finantsloogika! 

Ma kohtun mitte kuigi harva inimestega, kes ühel hetkel avastavad, et rapsin ööd ja päevad, müük kasvab, tööd on ja tuleb juurdegi, aga ikka kahjumis. Mis värk on!

See värk on väga lihtne: ettevõtte kasvu ei toeta igapäevane rahaasjade seis. Kõik eelpool nimetatud faktorid mõjutavad meie rahalist seisundit väga ja väga oluliselt. Enamasti sellistel juhtudel kui ettevõtjal rahavood nagu oleks aga hoopiski miinuses, on põhjuseks lohakas või täiesti puudulik finantsjuhtimine. Raamatupidamine võib ju täitsa korras olla, aga kõik muu on jäänud tähelepanuta. Eelpool loetletud küsimused peavad saama vastatud – ja mida rutem, seda parem.

Ma pakun välja sellise oletusliku piiri, mille ületades ettevõte kasvab nii suureks, et kui ta ei ole oma finantsseisundit analüüsinud, on suur tõenäosus, et point of no return on mööda lastud ja pankrotini ei ole palju aega jäänud. Sest võlad kuhjuvad ja ilma suurema finantssüstita või restruktureerimiseta enam hakkama ei saa.

Mida siis tuleks silmas pidada, et ei juhtuks nii, et täiesti toimiv ettevõte ei lõpetaks kurvalt „prügikastis“? Soovitused on lihtsad, kuid neid ellu viia sageli polegi nii kerge:

  • Kohe, st esimestest tegevuskuudest leida inimene, kes aitab juhti finantsasjades selgusele jõuda. Ei pea alati palkama, või ka väliseid konsultante kasutada.
  • Kasvul ja arengul tuleb hoida pidur peal, kui, siis vaid kooskõlas ettevõtte finantsvõimekusega. Kasv ei pea olema eesmärk omaette, vaid ettevõtte loomuliku arengu üks osa. 
  • Mitte ainult korra ettevõtte ajaloos vaid pidevalt hinnata, arvutada ja mõõta toodete/teenuste omahinda ja kasumlikkust.
  • Vaata, mis toimub kasumiaruandes ja bilansis. Õppida neid lugema.
  • Kulud kontrolli alla. Kas kõik see, kuhu raha kulub, on põhjendatud? Äkki saab midagi sisse osta, millestki loobuda, midagi teisiti teha?

Ma soovitan kõigil ettevõtjatel ja juhtidel lugeda legendaarse Jim Collinsi raamatud „Valik olla suurepärane“, mis keskendub püsivalt edukate ettevõtete analüüsile, mida need juhid tegid teisiti. See ei ole lihtsalt arvamuste kirjatükk vaid põhineb pikaajalisele ja empiiriliselt kinnitust leidnud hinnangutele. Raamatust leiab palju häid mõtteid, mida teha aga eelkõige mida mitte teha!
Ja alati võib ka otse minu poole pöörduda, vaatame koos Su asjad üle ja paneme plaanid paika, et Sinu ettevõte oleks ikka jätkusuutlik ka keerulistel aegadel.

Omahind ja selle leidmine

Ettevõtjale ei ole suure tõenäosusega teadmata omahinna olemus ja tema definitsioon. Omahinda võib defineerida kui toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müümisega seotud kulusid ühe toote või teenuseühiku peale arvestatuna rahas.

Omahinna erinevus nt müügihinnast, mille maksab tarbija, on seotud eelkõige majandusliku tasuvusega. Kui müügihinna kohta öeldakse, et see on kliendi seisukohast saadava toote või teenuse väärtuse mõõdupuu, st kas makstav hind on saadud hüve väärt, siis omahind on puhtalt finantsiline kalkulatsioon, mille suurust tarbija peaaegu kunagi ei tea ja mis on ettevõtjale majandusliku tegevuse efektiivsuse üheks mõõdupuuks.

Omahind on see piir, millest alapoole ei saa toote või teenuse müügihind püsivalt langeda, kuna vastasel juhul müüb ettevõtte seda kahjumiga. Rõhuasetus siinkohal sõnal püsivalt. Ajutiselt juhtub üsna sageli, et mingis majandussektoris või ettevõtte enda jaoks müügihind langeb alla tasuvuspiiri kas konkurentsi, ootamatult halvenenud turukonjunktuuri, majanduslanguse vms põhjusel. Teatud tingimustes saab ettevõte ka alla omahinna müüa, kuid loomulikult mitte pikka aega.

Omahinna leidmine peaks olema ja kindlasti ka on üks ettevõtte finantsjuhtimise igapäevategevusi, muutuvad ju sageli sisendkulud, maksud, tootmismahud ja ka nõudlus. Omahinna leidmise meetodeid leiab erialasest kirjanduses või lihtsalt googeldades hulgi, kuid oma olemuselt on omahinna leidmise põhiprintsiip alati sama:

Omahind=(muutuvkulud+püsivkulud)/toodetavate toodete hulk

Mis teeb omahinna leidmise keerukaks ning ma isegi väidan, et paljud ettevõtjad seda teha ei oska või ei pööra sellele tähelepanu? Peamine murekoht tekib olukorras, kus tooteid või teenuseid on rohkem kui üks, st pakutakse suurel hulgal erinevaid tootekategooriaid, mis erinevad üksteisest nii kulude kui ka mahu poolest. Jah tõepoolest, olukord muutubki keerukaks, kui ettevõtte portfellis on näiteks sadu erinevaid tootesarju või iga teenus või toode valmib nn tellimuspõhiselt. Kuid ka siin on võimalik leida lahendus ja seda on kaks:

  1. Luuagi absoluutselt iga tootekategooria jaoks arvutustabel iga üksiku omahinna leidmiseks;
  2. Lihtsustada olukord koondades samaliigilised ja sarnaste kulude alusel tooted gruppidesse ning leida iga tootegrupi omahind

Valdav meetod omahinna leidmisel põhineb järgmistel alustel:

  • Panna paika toodete/teenuste nimekiri kas siis kõik eraldi võetuna või grupeerituna sarnaste kulude alusel;
  • Määrata iga toote/teenuse kogused sarnases ajaperioodis, tavaliselt on selleks kuu aga kui ettevõtte tegevust iseloomustab sesoonsus või muu põhjus, miks pakutavate toodete/teenuste maht kuiselt kõigub suures ulatuses, siis ka aasta. Ja sellisel juhul saab toodete mahu keskmistada aastast kuupõhiseks.
  • Arvutada välja iga toote/teenuse muutuvad kulud, so kulud, mis tekivad iga toote või teenuse loomisega nende mahu muutudes. 
  • Arvutada välja püsivad kulud, so kulud mis jäävad muutumatuks mistahes ajahetkel ja ei sõltu tegevusmahust. 
  • Jagada kõik püsivkulud toodetele ja summeerides ühiku muutuvad kulud ja temale jagatud püsikulude osa, saamegi omahinna.

Siinkohal on hea meeldetuletuseks korrata muutuvate ja püsivate kulude olemuse. Vägagi sageli kuulen ütlemast ettevõtjaid, et muutuvad kulud on need, millede summa muutub ajas. Et näiteks elekter või kütus on muutuvkulu, sest tema hind ju ajas kõigub. See ei ole õige lähenemine: muutuvad kulud on need kulud, millede kogusumma sõltub tootmismahust, nt tooraine, tunni või tükipõhine palk, lisatarvikud jms. Elekter, vesi või autokütus võib olla muutuvkulu, kui temale minev rahasumma on otseses sõltuvuses pakutavate toodete või teenuste mahust. Näiteks laes põlev lamp ei ole üldjuhul muutuvkulu, sest kui me toodame 1 toote või 1 000 000 toodet, ilmselt lambi põlemisel tekkiv kulu sellest ei muutu. Kui aga näiteks käitame masinat, mille ajaline ja seega ka rahaline kulu sõltub sellest, kui palju selle masinaga midagi toodetakse, siis on tegemist muutuva kuluga.

Öeldakse, et kõik mis pole muutuv on püsivkulu. Selle mõiste võib pöörata ka teistpidi – kui ettevõtja ei tooda mitte midagi ega paku ühtegi teenust, siis kõik need kulud, mis jäävad, ongi püsivad. Seega on muutuvate ja püsivate kulude väljaselgitamine ja arvutamine kriitilise tähtsusega omahinna leidmisel.

Aga näide ka minu eelmisest arutlusest omahinna leidmisel. Oletame üht ettevõtet, mis tegeleb näiteks puitmööbli valmistamisega ja arvesse võttes tema toodete segmente ja kulusid võiks omahinna leidmine välja näha järgmiselt:

Toodetavad tootedKogus ühes kuus (tk)
lauad100
toolid400
kapid50
riiulid500
voodid50
Kokku:1100

Järgnevalt on vaja leida iga toote enda muutuvad kulud. Eeldame, et töötasud on püsivad kulud, st töötajad saavad palka kuiselt ja see ei muutu, siis antud juhul võiksid muutuvateks kuludeks olla materjal, lisatarvikud, värvid, lakid, kruvid, poldid jms ehk siis kogu see materjal, mis on vajalik ühe konkreetse toote valmistamiseks vahetult. Kas elekter siia hulka kuulub, on paljuski ettevõtja enda otsustada, sõltub seadmetest, mida ta kasutab. Aga ilmselt see nii on. Ühe toote muutuvate kulude leidmine tooteühiku kohta on väga erinev tegevusharuti, kuid üldine loogika on ikka sama – nt antud juhul kui palju ühest kogusest puidust saab konkreetseid tooteid või vastupidi, kui palju puitu kulub ühe laua või tooli või kapi valmistamiseks.

Toodetavad tootedMuutuvad kulud tooteühiku kohta (eurot)
lauad40
toolid25
kapid100
riiulid15
voodid70

Kolmas samm on määrata püsivad kulud kuus. Meie näites võiks olla sellisteks kuludeks palgad, rent, kommunaalkulud, turundus, transport, haldus jms, oletame summas 15 000 eurot kuus.

Nüüd, kui saame kõik andmed kokku koondada tekib oluline küsimus? Kui omahind võrdus kõikide kulude summa/toodete arvuga, siis kuidas jagada püsikulusid? Omahinna loogika ütleb seda, et iga toote või teenuse hinnas peab sisalduma sellesama toote tootmiseks kuluvad otsesed kulud ja lisaks osake ettevõtte püsikuludest.

Kõige levinud meetod selleks on koguseline jaotus, st püsikulud jagatakse toodetavate toodete hulgaga perioodis ja igale tootele läheb ühesugune summa. Meie näites 15 000/1100=13,64 eurot peab iga toode oma hinnas katma püsikulusid.

TootedKogusÜhiku MKPK kokkuPK jagatud tooteleOmahind (ühiku MK+PK jagatud tootele)
lauad10040  15 00013,6453,64
toolid4002513,6438,64
kapid5010013,64113,64
riiulid5001513,6428,64
voodid507013,6483,64

Meetodi miinuseks on asjaolu, et kui toodete kogus varieerub kategooriate lõikes väga palju, siis võib tekkida olukord, kus ühe toote OH on väga suur ja teise oma väga väike ja need lähevad vastuollu hinnaloogikaga. Siis on valik jagada püsivad kulud mingi muu printsiibi alusel toodetele. On erinevaid võimalusi – võtta aluseks reaalne tööaeg/maht, kulude proportsioon vms ehk võtmeküsimus on ikka PK jagamises, kuidas leida optimaalne meede kõikide PK jagamiseks toote või teenuseühiku kohta.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et omahinna tähtsust ettevõtte finantsilise tulemi juures ei saa kuidagi alahinnata, pigem ütleks, et see on kogu tegevuse alus. Kahjuks olen kogenud väga palju olukordi, kus OH leitakse nö puusalt ja iga kord see meetod siiski õiget tulemust ei anna. Soovitan kindlasti tegeleda hinnastamisega põhjalikumalt kui seni on tehtud ja hoida omahinnal silm peal ka jooksvalt kuna kulud muutuvad vahel kiiresti ja märkamatult ning jällegi praktilisest elust näitena on juhtumeid, kus sisendhindade muutus ilma seda omahinda arvesse võtmata, on tekitanud püsiva ja pikaajalise kahjumi ettevõtjale.

Kes on Eesti tõelised inimbrändid?

Mõni aeg tagasi märkasin meedias üht artiklit, kus väideti, et Kelly Sildarust on saanud Eesti spordi esimene persoonibränd. Ma tõesti ausalt ei tea hetkel ühtegi toodet või teenust, mida Kelly nimega seostada, küll mulle meenub Eestist näiteks Andrus Veerpalu nimega TallEggi kanapraad, Hansapanga pension ja muudki veel. Ja kas Kelly näol on tegemist esimese Eesti sportlasest persoonibrändiga, keeruline kohe öelda.

Olles aastaid koolitajana ning ka professionaalsest huvist süvenenult tegelenud brändingu, isikuturundamise ja personaalse brändi loomisega, tabasin siis ja taban end ikka ja jälle küsimast – kas Eestis on ka olemas tõelisi „bränditud“ isiksusi ja kes nad võiksid olla?

Sellele küsimusele ei olegi esmapilgul lihtne vastata, sest nii nagu iga füüsiline toode või ettevõte võib olla bränd, kui keegi seda tarbib, kellelegi see meeldib või on sellel kaubamärgil laiem tuntus, nii ka iga inimene on tegelikult bränd – lihtsalt tema „fännide“ hulk on erinev ja tema tuntus ei pruugi olla nii lai. Selle kontseptsiooni järgi on igaüks meist kellegi jaoks bränd, lihtsalt meie tuntus võrrelduna mõne tuntud laulja või sportlasega on lihtsalt väiksem ja meie sõnade või tegude mõju ühiskondlikult tagasihoidlikum. Seega on tuntumaid ja vähemtuntud brände, on kuulsamaid ja vähemkuulsamaid isikuid.

Lisaks on keeruline statistiliselt mõõta, kes on „rohkem“ bränd kes vähem. Selline teadmine saab tekkida vahetu kogemuse ja mõju uuringutega, kus määratakse tarbijate teadvus ja uuritavate tuntus ühiskonnas, kuid minu teada ei ole Eestis sellist mahukat uuringut läbi viidud, sestap saamegi tugineda vaid subjektiivsele hinnangule. Ja lisaks kipume samastama lihtsalt tuntud või kuulsat inimest personaalse brändiga, kuigi kuulus ei pea veel otseselt tähendama, et tegemist oleks bränditud isikuga selle sõna sisulises mõistes.

Seega et defineerida, kes või mis on inimbränd oleks vaja määrata mingisugused mõõdikud. Nendeks võiksid olla näiteks järgmised tunnused: tuntus; mõju inimeste käitumisele; ühiskondlik positsioon; arvamuste, tegude ja saavutuste laiem kajastus; kolmandate osapoolte (nt meedia) suurem huvi ning et antud nimega müüakse midagi ja/või inimese nimi aitab kaasa väga erinevate toodete/teenuste müügiedule.

Kas Eestist saab tulla tõeliselt tuntud bränd?

Tulles minu algse mõtte juurde – kas see või teine isik on kategoriseeritav persoonibrändina, siis analoogiat jätkates saame maailmast tõepoolest leida tohutul hulgal erinevaid inimesi sh sportlasi, kes on tuntud, kelle tegemisi kajastatakse väga erineva nurga alt, kelle nimega müüakse kõikvõimalikku kaupa ja kelledel on arvestatav mõju inimeste käitumisele – Christiano Ronaldo, Roger Federer, David Beckham, kui nimetada vaid mõned. On tavaks kujunenud, et eeltoodud kriteeriumitele ehk mõjukamate isikubrändide tunnustele vastavad kõige enam viie valdkonna inimesed: nimetatud sportlased, siis näitlejad, muusikud, poliitikud ja ettevõtjad. Teiste elualade esindajatel on keerukam „püünele“ pääseda, kuigi neid on. On mõjukaid teadlasi, kirjanikke, ka koolitajaid, arste ja teisigi veel, noh ja muidugi omaette kategooria on need, keda saab nimetada meediastaarideks – midagi nad justkui ei tee, aga kuulsad ja edukad on küll.

Nii, nagu Eesti on suhteliselt tundmatu, on ka meie inimesed kahjuks maailmas suhteliselt tundmatud. Kui püüda määrata kõige tuntumat Eestlast maailmas, siis ilmselt vaidlusi jätkuks kauemaks. Kes arvab, et see on justnimelt Kelly, kes annab hääle Ott Tänakule, kes usub, mitmed meie ettevõtjad on omas vallas kõvad tegijad. 

Selge on see, et laiemalt tuntud eestlast hetkel pole vist ühtegi. Ei spordis, poliitikas, muusikas, äris. Määratleda isikubrändi eeltoodud kategooriatele tuginedes, siis maailmatasemel oleme kahjuks suhteliselt tagasihoidlikud. Siit ka meie kohatine suur huvi määratleda eestlastena näiteks Kalev Mark Kostabi või Mena Suvari, siis tunneme end ka suuremana. Seega peame tõdema, et laiemas mastaabis ja maailmas mõjukaid persoonibrände Eestist ei ole siiani veel tulnud.

Kuid nii, nagu me oleme riigina tublid nn nishivaldkondades, nii ka meie tuntud inimesed on tublid omas ringkonnas – eelnimetatud Kelly või Andrus või Ott on olnud ja on siiani armastatud oma tegijate hulgas ja fännide seas, Arvo Pärt on kindlasti korüfee, kelle tegevuse mõju ja tuntus ulatub üle riigipiiride, meie ettevõtjad on mitmelgi pool tuntud ja tunnustatud, mitmedki meie muusikud on siiani väga populaarsed Venemaal, Urmas Ott oli vägagi bränditud isiksus. Aga ma ise olen alati uskunud ja hinnanud erinevaid argumente kaaludes, et kõige tuntum ja hinnatuim eestlane oli ilmselt Paul Keres. Sest tema mõju, tuntus ja eeskuju oli ka väljaspool NLiitu, mis oli tollal haruldane ning isegi ennekuulmatu.

Kas meil on siis inimbrände?

Aga tagasi kodumaale. Kas meil Eestis siis on tõelisi inimbrände? Kindlasti – meil on suur hulk poliitikuid, ettevõtjaid, sportlasi, muusikuid, kultuuritegelasi, meediastaare ja teletegijaid. Erinevaid eelmainitud kategooriaid kaaludes leiame palju isiksusi, kellede nimi on tuntud, kes toovad kohale masse (Eesti mastaabis), kes müüvad oma nimega tooteid ja teenuseid ning kes ilmselt ka teenivad selle kõigega raha. Meil on oma isikubrände palju ja nagu mainitud, on erinevate kriteeriumite järgi väiksema kategooria brändid peaaegu kõik inimesed, olgu nad eeskujuks ja mõjutagu kasvõi oma pereliikmeid.

Paljud Eesti “staaridest” on saanud tuntuks lihtsalt oma tegemiste kaudu, kuid kindlasti paljud neist ka tegelevad oma kuvandiga teadlikult. Nii nagu me kõik, kes me midagi postitame sotsiaalmeediasse, kes me hommikul mõtleme, mismoodi välja näha, kes me lööme kaasa mistahes avalikus ja ühiskondlikus tegevuses. Seega oleme justkui kõik brändid, kes teadlikult, kes alateadlikult.

Rõhutan veelkord, et minu hinnangul peab isik kui bränd, selleks, et tal oleks laiem mõju, mitte ainult kuulus või tuntud olema, vaid sellel inimesel, kes kategoriseerub nn A – klassi staariks, olema ka ühiskondlik panus, tema tegevus peab positiivselt mõjutama suurt hulka inimesi, olema laiemalt eeskujuks ning heas mõttes saab sellist inimest rakendada erineval moel mingi olulise valdkonna, sündmuse või tegevuse etteotsa.

Seega kuulsus pole seesama, mis isikubränd. Isikubrändi omadused on ikka hoopis teistsugused, kuulsus on vaid üks elemente. Tõeline bränd peab ka mõju avaldama, looma sellise loo, mis ühiskonnas mingeid muutusi ellu kutsub. Kui ühe või teise sportlase edu loob uusi järgijaid, kui kellegi muusika ühendab inimesi või kui kellegi poliitiku sõnad ja teod tekitavad kutsumuse neid järgida – see on tõeline bränd, mis väärib hinnangut ning pühendumist.

Mitmed Eesti tuntud inimesed on öelnud, et meil tõelisi staare ei olegi. Olen nendega täitsa nõus – maailmapraktikat arvestades oleks tõeline kuulsus see, keda nähes inimesed hakkavad hüsteeriliselt karjuma, jooksevad kokku ja kelle iga eluliigutus on meediasündmus. Samuti peaks selliste inimeste mõju olema piisavalt suur, et seda saab mitte ainult subjektiivselt hinnata, vaid mõõta sisuliste numbriliste näitajatega (nt rahalises vaates).

Muuseas – mõjukas inimene ei pea olema vaid suure riigi president, jalgpallur või tennisist või maailmakuulsa bändi liige. Ka pealtnäha tagasihoidlikust valdkonnast või riigist pärit inimene võib oma tegudega mõju avaldada ja eeskujuks olla. Olgu näiteks Jelena Isinbajeva või Björk või Cathy Freeman. Esimene on marginaalse spordiala esindaja, teine nii pisikest riigist, mida ei saa riigiks nimetadagi ja kolmas rahvuse hulgast, mida peaaegu ei eksisteerigi.

Mina aga jään huviga ootama esimest tõelist brändi Eesti inimeste hulgast, kes on suuteline maailmas läbi lööma, esindagu ta siis mistahes valdkonda.

Alustava ettevõtja baaskoolitus august-september 2020

17.08 – 21.09.2020 toimub järjekordne alustava ettevõtja koolitus. Teeme seda e-õppe vormis zoom.us keskkonnas. Seega on kõigil huvilistel võimalus kodust lahkumata saada uusi väärt teadmisi, et teha algust oma ettevõtte rajamisega.

NB! Kristo Krumm Koolitused OÜ on Töötukassa koolituskaardi partner!

Koolituse programm, sisu, hind, koolitaja tutvustus, kontaktid, registreerimine jne muu täpsem info on välja toodud  SIIN.

Koolituse FB event on SIIN.

Alustava ettevõtja koolitus mai-juuni 2020

18.05 – 16.06.2020 TOIMUB järjekordne alustava ettevõtja koolitus. Teeme seda vastavalt hetkeolukorrale sobivalt e-õppe vormis zoom.us keskkonnas. Seega on kõigil huvilistel võimalus kodust lahkumata saada uusi väärt teadmisi, et teha algust oma ettevõtte rajamisega.

NB! Kristo Krumm Koolitused OÜ on Töötukassa koolituskaardi partner!

Koolituse programm, sisu, hind, koolitaja tutvustus, kontaktid, registreerimine jne muu täpsem info on välja toodud  SIIN.

Koolituse FB event on SIIN.

NB! 21.aprill kell 12.00-13.00 toimubTASUTA INFOTUND selle koolituse kohta. Osalejad saavad täpsemalt teada, mida antud koolitus endast kujutab ja saavad küsida küsimusi. Infotund aitab Sul välja selgitada, kas antud koolitus vastab Sinu soovile/ettekujutusele ning annab võimaluse saada ülevaade koolituse olemusest. Infotund ei kohusta koolitusel osalema, aga infotunnil osalemiseks on vajalik ennast registreerida (et saaksime sulle saata ürituse lingi). Kirjuta oma osalemissoovist kristo.krumm@gmail.com. Infotunni FB event on SIIN.

Kolm koolitust

Koostöös Äripäeva Akadeemiaga teen aprillis kolm veebikoolitust.

Mugav ja paindlik koolitusvõimalus kodust lahkumata!

09.04 Kuidas oma äriideed kõige paremini ellu viia
16.04 Ettevõtte finantside prognoosimine
22.04 Ettevõtte investeeringute tasuvusanalüüs
Täpsem info siin: https://pood.aripaev.ee

Aprillis algab uus alustava ettevõtja e-koolitus.

13.04 – 18.05.2020 TOIMUB järjekordne alustava ettevõtja koolitus. Seekord teeme seda vastavalt hetkeolukorrale sobivalt e-õppe vormis zoom.us keskkonnas. Seega on kõigil huvilistel võimalus kodust lahkumata saada uusi väärt teadmisi, et alustada oma ettevõtte rajamist.

Koolituse programm, sisu, hind, koolitaja tutvustus, kontaktid, registreerimine jne muu täpsem info on välja toodud SIIN.

Tiimi tervisekontroll

TIIMI TERVISEKONTROLL on uus koolitus, mis suunatud organisatsioonidele.

Koolituse käigus analüüsitakse organisatsiooni siseelu, probleeme ja väljakutseid ning selguvad konkreetsed edasised sammud sisekliima paranemiseks ja tulemusrikkamaks meeskonnatööks.

Lisainfo koolituse sisu, teemade, hindade jm osas loe edasi SIIT.