Tiimi tervisekontroll

TIIMI TERVISEKONTROLL on uus koolitus, mis suunatud organisatsioonidele.

Koolituse käigus analüüsitakse organisatsiooni siseelu, probleeme ja väljakutseid ning selguvad konkreetsed edasised sammud sisekliima paranemiseks ja tulemusrikkamaks meeskonnatööks.

Lisainfo koolituse sisu, teemade, hindade jm osas loe edasi SIIT.

SPIN müügikoolitus

SPIN müügikoolitus õpetab metoodikat ja tehnikaid, et aidata müüjatel omandada müügivestluste kunsti. Võib ka öelda, et see koolitus aitab viia kliente niinimetatud “ostu režiimi“. Kõigile meile meeldib osta, aga kellelegi ei meeldi kui meile “müüakse“. Kõige parema tulemuse saavutame müügis, kui õigel ajal küsida õigeid küsimusi. Millised ja millal? Sellest ongi koolitus.
Toome välja 5 olulisimat märksõna, mis SPIN metoodikat kasutades müügiprotsessis “juhtuma hakkab”:

  1. Lisaks toote/teenuse hinnanumbrile on “laual“ veel üks number, rahalise kasu number kliendile – vähem vaidlusi hinna üle!
  2. Efektiivsem ajakasutus müügiprojektide ettevalmistamisel, vähem stressi müügiinimesel!
  3. Oskus presenteerida lahendus isiklikult, mitte kirjaliku pakkumisena, kus eesmärgiks on hinnakontroll ja turuülevaated!
  4. Müügiprotsess muutub ostuprotsessiks, mis on emotsionaalselt palju positiivsem nii müüjale kui ostjale.
  5. Kõik müügiprotsessis osalevad töötajad (müügitöötajad, spetsialistid, jt.) hakkavad kliendiga rääkima ”ühes keeles”.
    Sihtrühm: Nii uued, kui ka juba kogenud müügitöötajad, kes soovivad oma müügitulemusi parandada.
    Koolituse eesmärk:
     Anda müüjale oskused, mis aitavad paljastada ostja valupunktid, mis paneb kliendid kiiremini tegutsema.
     Müüja oskab suurendada müügi väärtust, sest teab kuidas uurida koos kliendiga seni veel talle mitte teada olevad vajadusi, seejuures tõstes esile ja kasvatades oma lahenduste väärtust.
     Müüjad lihvivad oskusi, mis on vajalikud müügiprotsessis ostjate kõhklustest ja muredest ülesaamiseks.
     Võimaldada kiirendada müügitsüklit. Julgustades kliente aktiivselt müügi igas etapis osalema, jõuate kiiremini tehingu või kokkuleppeni. Suureneb müüja efektiivsus.

Käsitletavad teemad: 
I Sissejuhatus:

  • Milline on erinevus väikeste müükide ja suurte müükide puhul?
  • Müügitsükli pikkus, müüjate arv, surve müügiprotsessis, side ostjaga peale müüki.
  • Kas avatud küsimused töötavad paremini kui suletud küsimused?
  • Mida tunneb klient, kui müügiprotsessis nö.“closingut“ kasutada?

II Müügiprotsessi etapid:

  • Tutvustus (saada luba edasi liikuda)

 Harjutus “Kuidas rääkida “ilmast““?
 Kas sa oled konsultant või müügimees?
 Mida tähendab “kavatsus on tähtsam kui tehnika“?

  • Uurimine (küsimine, enda kurssi viimne olukorra ja probleemi suurusega)
     Kes räägib eduka müügi puhul rohkem?
     Milliseid küsimusi te küsite müügiprotsessis?
     Mille poolest erinevad ostja varjatud vajadused ja sõnaselged vajadused?
     Kuidas ostja vajadused “kasvavad“?
  • Võimaluste demonstreerimine (kuidas me suudame probleemi lahendada?).
  • Müügi sooritamine (millal, kuidas teha ettepanek müügi vormistamiseks?).

III Küsimuste tüübid:

  • Situatsiooniküsimused (küsimused müügiprotsessis, harjutus kuidas küsida tausta
    infot või fakte).
  • Probleemküsimused (küsimused müügiprotsessis, harjutus kuidas küsida
    probleemide, raskuste või rahulolematuse kohta).
  • Vihjeküsimused (küsimused müügiprotsessis, harjutus kuidas küsida probleemide
    tagajärgede, mõjude kohta juhul, kui neid ei lahendata).
  • Tasuvuseküsimused (küsimused müügiprotsessis, harjutus kuidas küsida pakutava
    lahenduste väärtuse, olulisuse või kasulikkuse kohta).

IV Võimaluste demonstreerimine:

  • Harjutus – mis on toote/teenuse iseärasused?
  • Harjutus – mis on toote/teenuse eelised?
  • Harjutus – mis on toote/teenuse kasud?

V Müügi sooritamine

  • Harjutus – kuidas te viite selle müügi lõpuni?

Õppemaht: 16 akad tundi
Õppemeetod:

  • 30 % loeng, 70% praktiline töö ja arutelud;
  • praktiline töö toimub gruppides ja on kirjalikud (A1 formaadis) ning aitavad osalejatel omandada oskused, mida nad vajavad ostjaga dialoogi pidamiseks;
  • müügi treeningharjutuste lahendamine toimub ettevõtte toodete/teenuste baasil;
  • tagasiside, analüüs, arengueesmärkide püstitamine.

Koolitaja ARVED LIIVRAND

Arvedil on pikaajaline kogemus ettevõtete juhtimisel ja meeskondade arendamisel.
Müügijuhtimise tuleristseid sai Arved aastal 2003 kui oli vaja käivitada tänase ISS-i eelkäia firma Minu Vara müügiosakond. Ligikaudu 50 % Tallinna kortermajade turust õnnestus järgnevate aastate jooksul hõivata. 2008 läbis Arved FranklinCovey spetsiaalselt müügitiimidele mõeldud koolitusmetoodika Helping Clients Succeed koolituse ja sertifitseeritud konsultandina viis läbi müügikoolitusi Eesti ettevõtetele. Hiljem töötas Arved kuus aastat U.S. Invest juhtimiskonsultandina Eesti kapitalile kuuluvates ettevõtetes äri arendamisel Venemaal ja Ukrainas. Aastal 2016 olid Arved tuhandeliikmelise firma USS Security juhatuse esimees. Juurutades firmas põhimõtte “müüvad kõik“ kasvatas ta 12 liikmelisele müügimeeskonna ca 50 liikmeliseks. Müügikäive kasvas vastavalt +1 MEUR.
Arvedil on mehaanikainseneri magistriraadi TTÜ-st ja ärijuhtimise magistrikraadi EBS-st. Peale MBA lõpetamist täiendas Arved ennast San Jose State University internatuuris. On olnud EBS-is projekti juhtimise lektor.

LISAINFO, HINNAD, REGISTREERIMINE jne. Võta ühendust kristo.krumm@gmail.com, tel 5015604.

Minu aasta 2019

Aasta lõpp on ikka kokkuvõtete tegemise aeg. Kui “tavalises“ ettevõttes tuleb esitada aruanne oma juhile või omanikule või nõukogule, siis iseendale tööandjana teen ma ettekande just iseendale. Aga ma pole kade ja kel on huvi, saab ka kokkuvõtet kaeda.

Mida ma siis sellel aastal tegin? Statistika näitab, et aasta jooksul on kokku tehtud 94 koolituspäeva ja 91 loengupäeva (seminari, komisjoni jms) ehk siis kokku 185 päeva tööd, kui niimoodi defineerida. See teeb enam-vähem pool aastat tööd ja teine pool aastat midagi muud – ettevalmistus, iseõppimine, puhkamine. 

Minu finantsiline tulem (palk+firma käive kasvas ca 20-25%), kuna aasta pole veel päris läbi siis lõplik seis selgub pisut hiljem. Kõige rohkem tegin ettevõtluskoolitusi, see ongi minu peamine „leivanumber“, natuke ka meeskonnatööd, turundust, inimbrändi. Sekka ka ürituste juhtimist, nõustamist, mõned äriplaanide kirjutamised jms.

Sai ring peale tehtud pea kogu Eestile – Hiiumaa, Muhumaa, Saaremaa, Haapsalu, Pärnu, Põlva, Võru, Valga, Viljandi, Jõhvi, Rakvere, Tallinn. Kokku käis minu klassidest läbi umbkaudu 500 tudengit ja teist samapalju rahvast koolitusruumidest. Olen ise üsna rahul tasakaaluga ülikoolis töötamise ja loengute vahekorraga, hoolimata asjaolust, et koolitused on tasuvamad.

Peale täiskasvanute koolitatavate ja tudengite oli sel aastal mul võimalus tegeleda ka tiba noorematega. Nimelt viisin Gustav Adolfi gümnaasiumis läbi 6.klasside lastele majandus-ettevõtlus tunde.

Iseõppimise osakaal on ka üsna märkimisväärne – kevadel kaitsesin järjekordset magistrikraadi. Olen füüsiku ja majandusteadlasena omandanud nüüd ka politoloogia kraadi. Sügisest alustasin (jätkasin) doktoriõpinguid Tallinna Ülikoolis riigiteadustes, esialgu veel oma raha peal, loodetavasti õnnestub ka riigikoht kätte võita. Olen tänaseks läbi lugenud aasta jooksul ligilähedaselt 100 raamatut, täpset arvestust ei olegi pidanud. Kõige paksemad olid 1500 ja 1200 lk-d, kõige õhemad – no need olid ilmselt artiklid õpingute ja loengute raames. 

Mida aga üldse ei ole teinud isikliku arengu seisukohast – peaaegu mitte ühelgi koolitusel ise pole osalenud. Vaid üks Exceli lühikoolitus ja ühel konverentsil nüüd äsja käisin ka. Eks see ole see kingsepa lugu, et endal jalga midagi panna pole…

Kas aasta läks hästi või halvasti? Ikka pigem hästi ju! Paljudele sain loodetavasti jagada vajalikku infot, mina ise olen suure hulga kogemuste võrra rikkam. Eriti „värskendav“ oli magistritöö kirjutamine, mis erines 180 kraadi sellest, mida ma varem seda tehes kogenud olin. Keeruline oli, aga sain hakkama. 

Uue aasta plaanis on juba mitu uut koolituspäeva paigas, eesmärk on valmis kirjutada 3 raamatut, millest üks on peaaegu juba purgis, pean valmis saama oma riigiteadusliku esimese teadusartikliga ja ilmselt kohe kavandama uut. 

Ahjaa – ilmus minu esimene nn juturaamat: https://www.apollo.ee/meenutusi-ja-malestusi-kalaretkelt.html ja alustasin oma blogi pidamisega: https://olenkaine.home.blog

Järgmisel aastal näeme siis jälle!!!

Külaline Äripäeva Raadios

Seekordses saates on külas koolitaja ning ettevõtja Kristo Krumm ning arutame teemal, kas väikestel ja keskmistel ettevõtetel on mõistlik finantsanalüütik oma ettevõttesse palgata või piisab kui periooditi väline nõustaja finantsolukorda hindab? Samuti räägime sellest, miks iga ettevõtja ja juht peaks persoonibrändingu peale mõtlema ning saame vastuse küsimusele, milles peitub meeskonnatöö edu saladus.

Saatejuht on Sigrid Hiis.

Saate pikkus 47 minutit.

Saadet saab kuulata SIIN.

Finantsjuhtimise kiirkursus 23.01.2020 Tallinnas

Väga paljud alustavad ja tegutsevad väikeettevõtjad seisavad probleemi ees, kuidas mõista oma ettevõtte finantsilist tasuvust, leida õige hind ja prognoosida rahavoogusid. Kuidas leida tasakaal äriidee, selle teostuse ja parima rahalise tasuvuse osas? Sageli tehakse prognoose ja arvutusi „puusalt“ mõistmata reaalsete tegevuskulude mõju müügihinnale.

Samuti tekitab küsimusi, millises faasis ning kus suudetakse olla tegelikult kasumlik. Samuti on ettevõtjatel komme püüda kõike ise teha, selle asemel et fokuseerida oma tegevus ühele konkreetsele lõigule, hoides kokku seeläbi kulusid ning keskendudes parima väärtuse loomisele.

Koostöös Äripäeva Akadeemiaga korraldan 23. jaanuaril kell 10.00-17.00 koolituse just neile, kel eelmainitud teemad päevakorras on.

Eesmärgid

  • Õppida mõistma äritegevust väärtusahela kontekstis „mõtlen välja – teen valmis – müün ära“ sidudes seda rahalise tulu-kulu mõõtmega.
  • Õppida, kuidas kujuneb toote/teenuse omahind, selle tasuvuspunkt, milline on kulude mõju hinnale ja kuidas viia kasumlikkus võimalikult kõrgele.
  • Õppida tundma ja kasutama investeeringute analüüsi põhilisi meetodeid.

Koolitusele on oodatud

  • Alustavad ettevõtjad, juba tegutsevad väikese ja keskmise suurusega ettevõtete juhid;
  • Suurettevõtete osakonnajuhid.

Koolitus sobib sulle juhul, kui vastad jaatavalt vähemalt ühele järgnevale küsimusele:

  • Kas soovid muuta oma ettevõtte finantsplaneerimist selgemaks ja süsteemsemaks
  • Soovid paremat ülevaadet oma toodete/teenuste tasuvusest ja nende tegelikust  omahinnast?
  • Soovid selgemat teadmist oma investeeringute tasuvusest ja nende reaalsest tasuvusajast/tasuvuspunktist?
  • Soovid täpsemalt teada, kuidas rahalises mõõtmes oma ettevõtte tegevust hinnata?
  • Soovid saada tervikpilti oma ettevõtte finantsseisundist?
  • Soovid oma finantsalaseid teadmisi täiendada?

Koolituse tulemusena osaleja

  • mõistab äritegevuse finantsilisi aspekte ja seostab neid oma igapäevase ärimudeliga;
  • tunneb müügihinna kujunemise loogikat ja oskab arvutada toote/teenuse omahinda;
  • mõistab investeeringute tasuvuse põhialuseid;
  • on omandanud meetodid oma ettevõtte finantsseisundi analüüsimiseks ja tasuvusanalüüside läbiviimiseks;
  • on teadlikum ja enesekindlam oma ettevõttes muutuste elluviimiseks, et liikuda suurema kasumlikkuse suunas.

Iga osaleja saab koolitusel õpetatavaid meetodeid harjutada ja rakendada omaenda ettevõtte näitel. Koolitusel õpitut kinnistatakse läbi harjutusülesannete ja arutelude.

Tunnistuse väljastamise eelduseks on koolitusel osalemine terves mahus.

Koolituse läbiviimise põhimõtted

Koolitus põhineb teoreetiliste teadmiste loomisel ja mõistete tundmaõppimisel, praktiliste harjutusülesannete lahendamisel ja analüüsimisel ning aruteludel. Osalejad võivad kasutada koheselt ka omaenda ettevõtte vastavaid probleeme näiteülesannete lahendamisel. Kuulamine, läbiarvutamine ja aktiivne kaasamõtlemine tagavad teadmiste ja oskuste parima kombinatsiooni ning koolitus on seega tulemuslikum.

Käsitletavad teemad:

  • Ärimudel väärtusahela kontekstis ja selle finantsiline vaade
  • Hinnastamine, omahinna kujunemine KMK analüüs, tasuvuspunkt, võimendus ja ohutusvaru meetodid
  • Finantskavandamine – vabad rahavood, kapitali hind, raha ajaväärtuse mõõde ja selle mõju rahavoogudele
  • Tasuvusanalüüsi põhialused – NPV, kasumiindeks, tasuvusaeg, sisemine tulusus
  • Põhilised finantskapitali suhtarvud ja nende analüüs – ROI, ROE, ROA, EVA

Maht: 8 akadeemilist tundi

Ajakava ja broneerimine SIIN

Alustava ettevõtja koolitus 13.01-16.02.2020 Tallinnas

Jaanuaris alustan taaskord alustava ettevõtja koolitusega Tallinnas.
10 aasta jooksul olen nõu ja jõuga abiks olnud tuhandetele vapratele oma ettevõtte loomisel. Kuna ettevõtlusmaastik on küllaltki konarlik ja konkurentsitihe, siis püsima on neis jäänud umbes neljandik. See statistika pole hirmutamiseks vaid teadmiseks, et ettevõtlusega alustamiseks peab olema tahet ja sihikindlust.

Kui ka sinul mõlgub mõttes panna oma idee raha teenima ja luua ettevõte, mis pakub lahendust mingile probleemile, siis oled oodatud koos minuga seda teed alustama!

Täpsem info koolituse sisu, hindade jms kohta leiad SIIT.

Kuna olen Töötukassa koostööpartner, siis on Töötukassas arvel olijatel võimalus taotleda selle koolituse läbimist TASUTA!

Miks Eesti üliõpilased kardavad loengus kaasa rääkida?

Öeldakse, et lapsed on uudishimulikud. Ja ongi. Püüdke näiteks lasteaias neile midagi seletada, kõik soovivad vahele rääkida, oma lugusid jutustada, küsida ja seletada. Vahel on tüütu, aga tore ju ka, kui lapsed janunevad uue info järele ega häbene seda välja näidata.

Läheb aeg edasi – põhikooli lõpp. Juba on märgata vaikust tunnis, pigem tullakse küsima vahetunnis õpetajalt, kardetakse laia auditooriumi ees sõna võtta. Oma arvamus hakkab kaduma või ei ole seda märgata. 

Ülikool –  asi on päris hull. Kanguta või naaskliga juttu suust välja. Keegi ei vasta Su küsimustele, peaaegu keegi ei küsi ise omal algatusel midagi, pigem peidetakse pea kausta või arvutisse. Peaaegu keegi ei algata arutelusid ning loodetakse, et jumala eest õppejõud minu käest midagi ei küsiks.

Miks küll nii? Ma olen aastatepikkuse õppejõu tööd tehes vahel lausa ahastusega loenguid läbi viinud, kus eesmärk on vestelda, argumenteerida, küsida, vaielda ja vastata küsimustele. Heakene küll, kui on loeng, kus arvutatakse midagi, või tehakse loovat tööd, siis on jutt pigem segav faktor. Aga õppeained nagu turundus, juhtimine, ettevõtlus, majandus jpm! Selliste loengute läbiviimine on vähemalt mulle tihti füüsiliselt üsna kurnav. Sest monoloogi pidamine on kõige väsitavam õpetamisviis.

Alati ei saa panna tudengeid midagi ise tegema, on vaja ka sõnalist infot edasi anda. Mille käigus on eeldatav, et tekib diskussioon. Kuid mida ei ole, see on vastaspoole hääl. Teadupärast on ülikoolis tavaline õppevorm seminar. Kus üliõpilased valmistavad midagi kodus ette, kas loevad, konspekteerivad, koostavad referaate jms ning siis seminaril arutatakse seda. 

Kusjuures tudngite tagasiside on peale aine läbimist minule kui õppejõule juba aastaid olnud suurepärane. Seepärast ei oska ka seda õpilaste kinnisust enda süüks võtta. Olen ise pigem avatud, sõbralik ja õpilastega arvestav, kindlasti kohe mitte kuri ja üleolev, keda noored karta võiksid…

Pidevalt, aastast-aastasse näen vaeva otse gümnaasiumipingist tulnud noortega, kes ilmselt ei ole harjunud, et nendega vesteldakse, et oodatakse nende arvamusi, küsimusi, kommentaare. Aga ka vaidlusi ja diskussioone. Olen küsinud – miks te ei küsi midagi, miks te kardate vastata? Ega mõistlikke vastuseid ei tule. Vahel öeldakse vaid, et teema on keeruline…

Midagi on ikka jätkuvalt mäda meie õpetamismeetodites, et noor, kes veel mõned aastad tagasi oli avatud ja suhtlemisaldis, nii väga kardab valesti vastata, teiste arvamust, omi mõtteid ja küsimusi, mis on äkki rumalad.

Kõik õpetajad teavad, et pole rumalaid küsimusi. On midagi, mis inimest paneb seda küsima ja õpetaja eesmärk on leida vastus. Kui mitte kohe, siis kasvõi hiljem.

Ma tean, et kui võrrelda Eesti ja näiteks Rootsi noorte elluastumise kvaliteeti, siis kui veel 14-16 aastased Eesti noored on pika puuga oma skandinaavia eakaaslastest eest ära, siis 5 aastat hiljem on pilt teistpidine. Ja üks põhjustest peitub kahtlemata asjaolus, et meie noortel on puudulik argumenteerimis- ja diskuteerimisoskus.

Mis juhte või ettevõtjaid me kasvatame, kui me keelame õpilastel kaasa rääkida? Miks õppejõud ei sunni üliõpilasi rohkem ühistele aruteludele loengutes ja seminarides? Ma ei oska vastata sellele küsimusele. 

Aga see on mõtlemise koht, sest ammu on räägitud, et faktiteadmistes oleme maailma esirinnas aga loovas mõtlemises kaugel sellest.

Küsimused ja vastused – teemaks ikka ettevõtlus

Äriidee puhul on oluline uudse lähenemisnurga leidmine, sest kõik on juba ära tehtud ning ükski idee pole unikaalne. Vaidlen alati, kas Taxify näol on tegemist uue ideega või ühe teenuse suupäraseks muutmisega, lausus ettevõtlusekspert Kristo Krumm.

Kristo Krumm tituleerib ennast esiteks ettevõtjaks, siis koolitajaks, konsultandiks ja õppejõuks.

Ta on andnud kuus aastat ettevõtlusõpet Tallinna Tehnikaülikoolis ning tunamullu alustas ettevõtlusõppejõuna tööd Tallinna Ülikoolis. Krumm osaleb ka ettevõtlusprogrammis EETA, mis töötab välja ettevõtlusõppe ja ettevõtliku mõtteviisi kava, et tulevikus omandaksid kõik eestlased sõltumata erialast ettevõtlusõpet ühesuguse plaani alusel.

Tema enda ettevõte Kristo Krumm Koolitused eelkäija on loodud rubla ajal, 80ndate aastate lõpus, kuid on juriidiliselt veidi noorem. Ta on ettevõtjana teinud läbi kõik vajalikud sammud – genereerinud äriideid, mõned neist realiseerinud, kirjutanud äriplaane, raha taotlenud, ettevõtteid üles ehitanud ning osa neist ära müünud. Millalgi hakati temalt nõu küsima. Tõsisem murdepunkt ettevõtluskoolitamises toimus umbes kuus aastat tagasi ning tänaseks läheneb inimeste hulk, kes on Krummi käe alt läbikäinud, tuhandele.

Oled nõustanud ligikaudu tuhandet ettevõtjat, kas Sa oskad öelda käigu pealt, milline äriidee on hea ja millest saab asja?

Kui keegi küsib minu käest nõu, et millist äriideed valida, siis mul on hästi maalähedane filosoofia – kõige lollikindlam on valida selline valdkond, mida inimesed vajasid eile, vajavad täna ja vajavad ka homme.

Mõni näide: kõik me sünnime siia ilma, kõik me sureme siin ilmas, kõik me sööme midagi, kõik me vajame peavarju, energiat, prügimajandust – need on hästi lollikindlad valdkonnad. Need muutuvad ajas, kuid suremine on paratamatu, samamoodi vajame süüa ja elektrit ja soojust on ka vaja. Ka minu enda ärid on olnud sellised, et ma olen olnud elektritootja, energeetik ja toidufirma omanik.

Kuid paljudel, kes tulevad täna minu juurde nõustamisele või kes täna juba on ettevõtjad, neil ei ole sellist tühja lehte, vaid nad tulevad mingi kindla ideega. Mina olen neile soovitanud, et su tööks võib olla ükskõik mis, kuid oluline on üles leida nõudlus.

Valdav enamik äriideid ei paku tegelikult mitte midagi enneolematult uut. Mitte sellepärast, et inimesed oleksid kuidagi vaimuvaesed, vaid sellepärast, et kõik on lihtsalt juba olemas. Keskmine äriidee näeb välja selline, et on olemas mingi toode või teenus ning nõudlus, mida inimesed võiksid tahta ja tarbida. Ettevõtja püüab selle ellu viia, ta võib selleks mingit tehnoloogiat kasutada või leiab mingi uudse nurga. Minu esmane nõuanne on alati see, et üks äriidee peaks suutma tekitada või siis täita nõudluse.

Kui äriidee on leitud, siis kuidas edasi?

Ma olen fokusseerimise poolt. Kui muidu öeldakse, et inimesi on maailmas liiga palju ja neid sünnib juurde, siis tarbimismaailmas on neid liiga vähe. Oleks vaja rohkem inimesi, et kõik kaubad ära osta. Kui keegi teeb uue kohviku või tuleb turule mingi uue toote või tehnoloogilise lahendusega, siis mina olen püüdnud inimesi selle poole suunata, et nende kliendisegmenti võiks oluliselt kitsendada.

Toon ühe naljaka näite – lugesin ühest internetipoest, mille sihtrühmaks on jalafetiš ehk inimesed, kelle eriline huvi on tegeleda oma jalgadega. Seal pakutakse sokke, jalahooldusvahendeid jms. Eestlasi, kel oleks huvi sellise spetsiifilise kodulehe vastu, oleks väga vähe. Kui paneme sinna juurde Põhjamaa ja Euroopa, saame juba märgatavalt rohkem tarbijaid ja kui sinna juurde lisada terve maailm, ma arvan, et saame miljoneid tarbijaid.

Üheltpoolt paistab olevat tegu ideega, millel ei paista üldse turgu olevat, aga kui sa suudad üles leida selle segmendi, kellel on kõrgemad ootused ja sa oskad sellele läheneda, siis sellest võib sündida äriidee. Tarbijate vähesuse puhul maailmas on võtmeküsimus see, et juba olemasoleva toote puhul tuleb üles leida sihtrühm, kes on suuremate ootustega.

Eesti turg on väike, kas ekspordi peale tasuks kohe mõelda?

Uuringud on tõestanud, et valdav enamik Eesti ettevõtteid on hästi ettevaatlikud. Eesti juhid ja ettevõtjad kardavad minna välismaale, kas just kardavad, aga nad ei lähe väga meelsasti. Kui vaadata nooremat generatsiooni, siis nende eelis on see, et nad on kas õppinud, töötanud või reisinud välismaal. Neil on globaalne vaade ning nemad mõtlevad kohe laialt.

Kui sul on tehnoloogiapõhine äriidee, siis on võimalik kohe minna ükskõik millisesse maailmanurka. Kui sinu äriidee on lokaalne, siis on välismaale minek julguse küsimus. Näiteks, kui sa teed kohviku, siis sa võid selle kohviku teha ka kusagil Euroopas. Siin pole küsimus unikaalsuse, vaid julguses.

Kas sellist äriideed ei ole, millega ei saaks välisturgudele minna?

Mina arvan, et ei olegi. Kindlasti tuleb ideed modifitseerida turukeskselt, kuid teha võib mida iganes. Näiteks, mis on nii erilist McDonald’sis kui Subway’s, aga nad on üle maailma. Ma ei suru välisturgude teemat kellelegi peale, aga kui ettevõtjal on huvi, siis me arutame.

Üks viis välismaale minemiseks on juhuslikkus. Üks minu koolitatav käis Itaalias ning ta tundis sealset keskkonda, keelt ja inimesi ning ta leidis, et seal saab teha rahvusvahelist äri – see on puhas juhus. Teine variant, et sa lähed teadlikult ning valid turud kindlate kriteeriumite põhjal – kas (kultuuriline) lähedus, näiteks Soome ja Läti puhul või on see turu suurus.

Millistele välisturgudele võiks keskmise suurusega Eesti ettevõte minna?

Mina välistaksin esialgu Hiinat ja Aafrikat, kuna need on liiga riskantsed ja liiga suured. Äriplaanis on riskide hindamisel üks kriteerium keskkonna, kultuuri ning seadusandlike aspektide analüüs. Võin öelda, et lihtsam on minna sinna, kus a) turg on lähem, b) on kultuuriline sarnasus ja c) on rohkem raha.

Meil on siin ümberingi riike, kus on rahvast ja raha palju – Skandinaavia, Saksamaa jne. Hiina tundub olevat väga ahvatlev, aga kui mõelda riigi seadusandlikule poolele, siis see on keeruline. Mitte, et Hiina tuleks täielikult maha kriipsutada, aga ma arvan, et lihtsam on täna kusagilt mujalt alustada.

Kas äriideed annab kuidagi testida või kontrollida?

Veebis kasutatakse palju testversioone, kuid päris äriga on natuke keerulisem. Kui sa teed mingi füüsilise asja valmis, näiteks teenindust pakkuva asutuse, ning hoiad seda kaks nädalat testimiseks lahti, siis see on üsna kallis.

Äriidee puhul on kaks varianti testimiseks ja kontrollimiseks ning üks on paberil, kas turu-uuringu või äriplaani näol. Kui sa kirjutad oma äriplaani piisavalt isukalt ja sisukalt, siis sa tõenäoliselt kaalud riske ja püüad kätte saada nii palju infot kui võimalik. See on juba üks test paberil.

Ma tegin kunagi ise ühe ettevõtte valmis, mul oli olemas äriplaan ning ka füüsilised asjad, kuid ma jätsin äri katki. Sest mingid riskid, mida ma olin ette näinud, realiseerusid ja ma ei hakanud seda ideed ellu viima. See on test paberil, idee oli hea, aga sellistel tingimustel ei töötanud.

Teine variant on see, et sa teed asja valmis ja töö käigus õpid. Oluline, et sa pead kohe klientidelt tagasisidet saama, kas asi töötab ja kui ei tööta, siis miks.


Kas enda äriideest tasub teistega rääkida või kartus, et minu äriidee võidakse varastada, õigustab ennast?

Pean tunnistama, et ma ei tea enda juhendatavate tudengite hulgast kedagi, kellelt on nende äriidee ära varastatud. Aga ma ei ütle, et see pole ka üldse probleem. Nende jaoks, kes teevad midagi globaalselt, on see suurem probleem, näiteks Hiinas.

Nõu tasub küsida küll, sest mina ei usu, et ettevõtjad ja ärimehed keelduksid nõu andmast. Ma olen kuue aasta jooksul kutsunud väga tuntud Eesti tippjuhte tudengitele esinema ja kõik on tulnud. Ma arvan, et kui keegi noorem või ka vanem inimene läheb küsima, keegi ei keela seda. Küsimine peab aga olema praktiline ja konkreetne, mitte lihtsalt jutuajamine.

Ühed minu tudengid tegid ära autosurvepesu äriidee ning nad olid neljandad, kes seda tegid. Kardeti küll, et kui teen ära, siis suured pesulad teevad ka ja olen kohe põhjas. See on igihaljas tõde, et sellist äriideed, mille peale keegi maailmas pole tulnud, ei ole olemas. Põhjus, miks suured firmad pole sama asja ära teinud, pole see, et nad pole selle idee peale tulnud. Seal on mingi muu põhjus.

Kas on see nende jaoks liiga väike, liiga riskantne, kas ei tööta või mingi muu põhjus. Sellepärast ei tasu muretseda. Idee tuleks ellu viia nii, et sa eristud ja teed midagi paremini. Seda, et keegi varastab sinu idee ära, on suhteliselt vähe. Ega ka Facebook polnud maailma kõige esimene sotsiaalmeedia platvorm ning Apple ei teinud esimest tahvelarvutit. Küsimus ei ole selles, et keegi varastab midagi, vaid sinu oskus peab olema teha see asi paremini ära. Tegelikult kõik ju kopeerivad kõike.

Kumb on olulisem, kas ettevõtlikkus või hea äriidee?

Ettevõtlikkus. Ettevõtlik inimene viib ellu igasuguse äriidee. Mul võib ideid sada tükki olla, aga ma ei teosta kõiki. Ma nimetan seda iseloomujoont oskuseks näha ärivõimalusi. Igaüks võib mõelda selle peale, et miks mõni tuttav on teinud ühe äri, aga sina ei ole. Kas sa ei näinud seda ideed või sa ei näinud võimalust, et sellest võiks äri teha.

Üks näide Pekingi olümpialt aastast 2008, kus Eesti ärimehed käisid. Üks ärimees kirjeldas oma muljeid, et olümpiakülas ei saanud kusagil süüa ning ta oleks teinud sinna kohe ühe söögikoha valmis – ta nägi võimalust. See on kõige fundamentaalsem iseloomuomadus, mis eristab tõelisi ettevõtjaid inimestest, kes teevad endale lihtsalt firma. Iga ettevõtte omanik ei ole kindlasti mitte ettevõtja.

Kas vilets tiim võib hea äriidee ära rikkuda?

Jah.

Kuidas leida õiged tiimikaaslased?

Siin proovitakse ühte ja teist, näiteks Garage48 tüüpi üritustele kutsutakse kokku inimesed, kellel on mingid ideed või mingid oskused ning kes koos üritavad moodustada tiimi. Selline juhuslikkus võib teinekord anda päris hea tulemuse.

Juhtimisteoorias öeldakse, et hea meeskond peab olema umbes selline nagu seitse pöialpoissi muinasjutus. Kõik on hästi erinevad, aga pannes kokku annavad nad väga hea tiimi. Ma olen olnud väga ebaõnnestunud tiimis, kus kõik tahtsid juhtida ja näinud tiime, kus keegi ei taha juhtida. Kui kõik on ühe valdkonna spetsialistid, siis see asi ei tööta. Isikuomadused peavad olema erinevad – meeskonnas peab olema eestvedaja, kriitik ning keegi, kes oskab vajadusel motiveerida. Teiseks peavad olema erinevad oskused ja teadmised – sünergia peab tekkima.

Kui kõik on kõvad müügimehed, aga keegi numbreid lugeda ei oska, siis ei tule asjast midagi välja. Ning ilmselt peaks olema kõikidel inimestel enam-vähem sarnane motivatsioon. Kui kahel on suur motivatsioon midagi ära teha ja kolmas tahab ainult palka saada, siis see asi tööta. Kuid sellist asja ei saa paberi peal testida, see on äratundmise küsimus. Vanus ei ole määrav, määrav on väärtused ja suhtumine.

Millised on tüüpilised kitsaskohad alustava ettevõtte jaoks?

Need on olnud ajast aega samad. Paljudel on jäänud äriidee seisma, kuna meeskonnas pole olnud eestvedajat ja juhti. Kui tuleb esimene raskus, siis lüüakse põnnama. Hirm läbikukkumise ees või tahtmatus pingutada jäi puudu. Esiteks peab sul olema tiimis keegi, kes julgeb riskida või on nõustaja väljastpoolt tiimi, kes utsitab takka.

Praktilise poole pealt ei saa kindlasti üle ega ümber rahast. Ideed jäävad lihtsalt raha taha pidama. Pigem ei osata raha küsida, raha ei ole maailmas kadunud.

Kolmas asi on teostus. Tänapäeva ettevõtja, eriti kui ta on tehnoloogia või start-up ettevõtja, peab arvestama, et äriidee realiseerimise protsess on pidevalt muutuv ning see on üks pidev õppimine. Kõik start-up ettevõtjad teavad, et algsest äriideest ei pruugi midagi alles jääda. Kõik on muutuv ja selleks tuleb valmis olla, kuid see ei pruugi olla kõigile sobilik.

Kui hea äriidee leiab alati raha, kust ja kuidas seda küsida?

Täna on selleks lausa süsteemid loodud, neid leiab internetist palju. Kuid kõige esmane on siis kolme F-i mudel – family, friends, fools ehk perekond, sõbrad ja naiivsed. Selle peal on näiteks üles ehitatud GoPro kaamerafirma. Ehe näide, kui ettevõtjad said miljardäriks ja tegid ka mitmed oma sugulased miljardäriks.

Kui see ei tööta, siis lihtsamad asjad on alati pank, riiklikud asutused nagu EAS, töötukassa, PRIA jne. Neid fonde on palju ning vast mõnele taotlusprogrammile sinu idee ikka sobitub. Tavaliselt start-up ettevõtteid sellesse seltskonda ei oodata, pank ei anna kunagi start-up ideele laenu.

Siis jäävadki üle erinevad idufirmadele suunatud projektid ja rahastuskeemid, neid on terve internet täis. Need on enamasti erakapitalil loodud, kas siis ühisrahastusplatvormide näol, samuti koondavad ingelinvestorid selliseid organisatsioone ning mõned on ettevõtete ja eraisikute koostöös loodud. Rahastuskonkursse toimub nii Eestis kui välismaal ning enamus Eesti idufirmad on saanud väljaspool Eestit rahastust. Ja kui sa oled hea küsija, siis sa võid minna otse mõne ettevõtja juurde.

Kui suur on tõenäosus, et läheb õnneks?

Kui sa suudad ettevõtjale näidata, mis kasu tema sellest saab, siis võib-olla isegi läheb õnneks. Elu näitab, et läheb. See tähendab, et üks tiimi liige peab olema sinu firmas väga hea müügimees. Kes tegelikult oskabki selgitada lihtsas keeles, hästi konkreetselt, hästi arusaadavalt, et kui sa meie firmasse investeerid, siis mis sa vastu saad. Väga paljud ei oska seda teha. Näiteks Ajujahis kestab liftikõne üks minut ning selle aja jooksul tuleb oma idee selgeks teha. Üks on võibolla vähe, aga harjuta nii, et sa suudad kolme minutiga anda oma idee edasi nii, et investor saab aru, mida sa teed ja mis kasu tema sellest saaks.

Kui oluline on äriplaan?

Seda on uuritud, et millisel juhul on äriidee jätkusuutlikum või elujõulisem, kas siis kui ettevõte luuakse nö puusalt või sellele tehakse ette mingi strateegiline plaan. Tulemus oli see, et vahet pole. Mõlemal juhul on võimalik läbi kukkuda ja mõlemal juhul on võimalik ka õnnestuda.

Äriplaani kirjutamine on vajalik, siis kui sul on kellegi käest raha küsida. Näiteks EAS nõuab äriplaani. Mõni inimene on süstemaatiline ja talle meeldibki. Aga on väga palju ettevõtjaid, kes ei kirjuta mitte midagi. Kui inimene ei tunne ennast ettevõtluses väga koduselt, siis SWOT-analüüsi peaks kirja panema. Läbi tuleks mõelda juriidilised aspektid ning millised seadused sinu äri mõjutavad. Näiteks kohvikus on vaja õlu müümiseks alkoholi müügiluba. Või on valdkonnad, mille puhul on vaja tegevuslitsentsi.

Millised on Sinu arvates viimaste aastate geniaalseimad äriideed?

Eesti firmadest on kindlasti Taxify väga kihvt asi. Vaidlen alati, et kas tegemist on uue ideega või ühe teenuse suupäraseks muutmisega. Väga lahe idee, täiesti rahvusvaheline, töötab tänagi mitmes riigis.

Minu üks tudengitest on mobiiliga rattaparklate Bikeep looja. Firma tegutseb Tallinnas ning on omadega ka USAsse välja jõuda. Lihtne ja lollikindel, iga geniaalne asi on lihtne.

Samuti pakiautomaadidTransferwise, müügihaldustarkvara Pipedrive ja tühjalt seisvate parklate hooti kasutusse andmine Barking.ee on ka täitsa lahe idee.

Töötuba “Inimene kui bränd – kuidas luua iseendast oma parimat mina läbi sisemise rahulolu ja pühendumise” 12.12.2019 kell 18.00-20.30 Tallinnas

Käesoleva aasta alguses viisin läbi inimbrändi koolituse alapealkirjaga “Minu uue aasta lubadused”. Huvi oli suur ja osalejaid palju. 

Selle ajaga võrreldes olen nii mina kui ilmselt osalejad teinud läbi hulga muutusi, nii mitmedki püstitatud eesmärgid on meil saavutatud, aga palju jäänud ka saavutamata. Miks?

Et mitte astuda taaskord sama reha otsa ja alustada uut aastat paljude, kuid juba eos saavutamatute eesmärkidega, siis kutsun kõiki huvilisi kaasa mõtlema, kuulama ning iseenda jaoks olulisena tunduvaid mõtteid läbi analüüsima.

Seekordne koolitus on fookusega isikliku arengukava koostamisele. Me ei räägi sellest, kuidas oma Facebooki lehte täita või Instagrami postitusi luua. Olulisem on kõigepealt selgeks teha, kes me oleme, milliseid eesmärke oma elus seame, millised on meie tugevad küljed ning mis kõik takistab meil oma parima minaga kontakti saavutamist.

Koolitusel teeme esmalt selgeks isikubrändi põhialused, keskendudes taaskord pigem sisemisele rahuolule ja iseenda positiivse kuvandi loomisele.

Koolituse põhifookus on isikliku arengukava koostamine läbi kolme aspekti: füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tasakaalu saavutamise. Keskendume positiivsetele rituaalidele ja harjumustele, analüüsime iseenda hetkeseisundit ja püüame mõista, millised on meie tugevad ja nõrgad küljed, mida soovime saavutada ning kuidas seda teha.

Luban, et koolituse lõppedes saavad kõik osalejad endale kaasa edaspidiseks eluks praktiliselt kasutatava töövihiku, mis aitab tal oma järgmisi samme rahulolevama elu suunas astuma hakata.

Oluline on enamasti mõttemustrite muutus, kõik väline on näiline. Muutus saab alati alguse meie seest. Inimene kui bränd – see on minu isiksuse parim versioon. Selline, nagu ma ise oma unistustes seda ette olen kujutanud!

Sinu investeering iseendasse on 25 eur.

REGISTREERI end üritusele SIIN!