Posted on

Seoses viimasel aastal kogu maailma raputanud koroonapiirangud on teinud ettevõtjate elu keerukaks – äritegevus on soikunud pea päevapealt ja paljud ärid sõltuvad ellujäämisest vaid valitsuse otsustest. Sellega seoses on teravalt päevakorda tõusnud ettevõtete finantsiline jätkusuutlikkus mis omakorda on suurendanud tähelepanu ettevõtte tegevuse ja ärimudeli jätkusuutlikkusele aga enamgi veel kulude – tulude analüüsile.

Kuid kas kontroll kulude üle ja nende tekkepõhjuste analüüs peaks olema vaid kriisiaja teemad? Kindlasti mitte. Ettevõtted elavad niikui nii kriisist kriisini ja kohati tundub, et tänapäeva turbulentses ärimaailmas rahulikku ja stabiilset aega ei eksisteerigi.

Seega on küsimus kulude olemuse, nende tekke ja nende mõju üle ettevõtte jaoks igapäevaselt laual. Kuna ühelt poolt ärimudelid muutuvad üha spetsiifilisemaks ja teisalt konkurents kasvab, ei saa enam niisama lihtsalt kuludel lasta tekkida, ilma et oleks süvenetud nende tekkepõhjustesse ning nende vajalikusesse.

Kui kõige üldisemalt vaadata, mis on kulude mõju taga, siis leiame sealt mitte ainult klassikalise kasumi ootuse, vaid õige kulude analüüs aitab muuhulgas ka vältida üleinvesteerimist, pankrotti kasvamist, ärimudeli hägustumist ja mitmeid muidki probleeme.

Üks reaalne näide elust – ettevõtja hoogustas müügitellimuste kasvades personali värbamist, uute investeeringute tegemist seadmetesse ja tootmisse analüüsimata uute tekkinud kulude mõju toodete müügihinnale, kasumile ning eelkõige kulude seostele loodetavale kasumile. Tulemuseks oli kulude kasv suuremal määral kui seda oli loodetud kasum ning ettevõtte avastas end üha kasvavas kahjumis olevat.

Mis oleks sellise näite puhul lahenduseks – kulude olemust ja nende mõju saab analüüsida mitmel moel. Üheks käepärasemaks meetodiks on tegevuspõhise kuluarvestussüsteemi juurutamine, mille aluseks on kulude tekkepõhjuste ja nende mõju analüüs äritegevuse erinevate lõikude faasis. Kulud ei ole lihtsalt number ettevõtte kasumiaruandes vaid iga kulu tekkimisel on nii põhjus kui ka tagajärg. Võttes tööle uue inimese, on oluline teada mitte ainult seda, mis on tema palgakulu vaid milline on tekkiva lisakulu efekt vastavas tegevuses. Iga tegevustsükkel loob endaga kulusid ja mõistes milline tegevus milliseid kulusid tekitab, on võimalik täpsemalt analüüsida millised kulud on vajalikud, millised mitte, kuskohas täiendav kulu toob kaasa endaga kasumilikkuse kasvu, kus pigem kahanemise. Tavapärane nn klassikaline kuluarvestus – kus kulud koondatakse lihtsalt nende olemuse põhjal ritta, ei anna enamasti täpsemat pilti ettevõtte tegevusest ja selle efektiivsusest. 

Kui ettevõtja suudab mõista kulude kujunemist, kulude tekkimise põhjuseid ning nende mõju lõpphinnale, on sellega mitmedki finantsilised probleemid sageli selgemalt lahenduse leidnud.

Jaga ja kommenteeri: